MAGISTRITÖÖ
Juhandaja Martti Veldi PhD
Oma magistritöös uurisin äärelinnastumise probleeme, võimalikke lahendusi ning eelkõige olukorda äärelinnades Tartu linna näitel. Äärelinnastumine on suur probleem ning tänased äärelinnad ei ole piisavalt kvaliteetsete teenustega kui võiks või kui me oma elukeskkonnalt oodata võiksime. Selle all pean silmas näiteks, kuidas elanik sealset keskkonda tunnetab, mida on tal seal teha ja kui kaugele ning millega peab reisima, et saada poodi, mänguväljakule.
Nelja suurema Tartu äärelinna uurimiseks ja mõistmiseks toetusin metoodika osas Tim Ingoldi tegevusmaastiku ideedele. Oma 1993. aasta kirjutises väidab Ingold näiteks, et maastik on kvantitatiivne, aga tegevusmaastik kvalitatiivne nähtus. Tegevusmaastik tekib kui inimene elab ja töötab maastikus. Tekivad muutused ja hääled.
Kas äärelinnad on planeeritud nii, et seal on kvaliteetsed teenused ja väliruum? Millised inimesed ja mis põhjusel sinna kolivad?
Uurisin kirjandust, lõin võrdluseid teiste riikide äärelinnadega, intervjueerisin äärelinlaseid ja käisin ka kohapeal. Lõpuks soovisin välja selgitada (või vähemalt otsa lahti teha), miks ja kuidas saaksid tänased planeerijad luua teistsuguseid äärelinnu tuleviku äärelinlastele.
Skeem Tartu äärelinnade arengust 1866-2021 (Alus: Maa-ameti kaardid)
Kuidas tunneme end äärelinnas liikudes? Aprill, 2022, Ihaste.
Ameerika Unistuse (American Dream) põhimõte ei olnud lihtsalt äärelinna rajoonid, vaid iga inimene peaks, sõltumata oma sünnistaatusest, suutma oma elus esile kutsuda õitsengut ja kasvu enda võimete piires ning saama teiste poolt oma tulemustes märgatud. Muidugi on suurepärane tulemus, mille ees uhkusega seitsa, oma maja. (Adams, J. 1931)
Oma maja ja oma auto. Märja/Õssu piirkond. Allikas: Google Maps Street view.
Oma maja tähendab oma autot.
Suur roll äärelinnade kujunemisel on autol. Tänu autole võis silma kinni pigistada ligipääsetavuse küsimuses ning oli võimalik planeerida aedu, parke, mänguväljakuid, mis võtavad palju maad enese alla. Autode paigutamise vajaduse tõttu tekkisid uued arhitektuursed lahendused- ostukeskuste mitmekorruselised parkimismajad, eramutes majaesine sissesõidutee ja garaaž. Ajapikku tekkis Ameerikas üldlevinud äärelinnade vorm: super ruudustik (inglise keeles the super grid). See tekkis probleemist, kus tuleb juhtida suurt autode hulka, luua peamisi ja kõrvalisi teid. Suurema liiklusega teed on ka piirkondade „müürid“, jaotavad erinevaid piirkondi. (Filion, P. 2018)
Maakasutus saab olla horisontaalselt suurenev, sest inimestel on autod ning inimestel on autod, kuna vahemaad on pikad. Selle ringi tõttu ei muutu ka äärelinnade arengutrajektoor, lõppu või muutust pole paistmas. Samas on äärelinnale erinevad surveavaldajad, nagu linna laienemine, planeeringualgatused, mis toovad sisse soovi luua tarka liikumist, ühistranspordi olulisust, jätkusuutliku arengut. (Filion, P. 2018)
Mõned äärelinnastumisest tekkivad probleemid:
Viljakas põllumaa äärelinna eramuteks.
Suuremad vahemaad > Rohkem autosid > Suurem kütuse ja/või energiakulu, suurem õhusaaste.
Vihmavee kogumise puhveralad linna ümber kahanevad.
Praktikas ohustab looduslikku mitmekesisust.
Vaene mitmete sotsiaalsete teenuste poolest (vaba aja veetmine, puhkamine, turism, teenused)
Oma töös uurisin nelja äärelinna piirkonda Tartu ümber. Uurisin nende teket, teenuseid ja maamärke, intervjueerisin elanikke, arendajaid, planeerijat ning käisin kohapeal.
Ihaste piirkonna maamärkide skeem. Alus: Maa ameti ortofoto.
TEGEVUSMAASTIK
Tegevusmaastik (Taskscape) on inglise antropoloogi Tim Ingoldi mõttearenduse järgi kvalitatiivne nähtus. Sellega, minu tõlgenduse kohaselt, soovib Ingold välja tuua, kui palju ja mis moel inimeste tegevused, ühiskonnakorraldus, inimestevahelised reaktsioonid ja veel paljud väiksemad ja suuremad detailid mõjutavad seda, milline mingi koht välja näeb, tundub, kuidas mõjub.
Veel on huvitav, kuidas Ingold kirjutab, et tegevusmaastik on justkui võrreldav muusikaga (rütmid, tõus, langus jpm), sest selle toimumise sees peab olema. See on kestev ja kogu aeg inimestega ja inimeste tõttu edasi arenev. Vastukaaluks tõi ta maastik vs maalikunst.
Välitöödel seega proovisin märgata neid viit aspekti:
1) millised on liikumisteed, kus asuvad, kas on sisse tallutud radu, teede kvaliteet;
2) kas ja kus on olemise kohad? Kas seal on meeldiv viibida, kas seal on inimesi, kes? (Nt mänguväljakud, pingid, muruplatsid);
3) mida kuulen? Kedagi tööd tegemas, autosid sõitmas, lapsi mängimas?
4) keda näen neid piirkondades elamas? Kas elanikkond on pigem homo- või heterogeenne?
5) millised on selle piirkonna lähimad teenuspunktid? Kaardistada ja kirjeldada.
Ülenurme laupäevane mänguväljak kortermajade vahel. Foto: Tiina Laineste, 2022 aprill.
Huvitavaid väljavõtteid intervjuudest
Intervjuu planeerijaga:
On olemas mitut tüüpi tellijaid- osad on valmis panustama sellesse, et välja kujuneks selgem ruumikontseptsioon ning meeldiv väliruum, mõned hoiavad selle arvelt raha kokku ning soovivad võimalikult palju ruutmeetrihinda, mida müüa (suurem kasum ja vähem kulusid, mis kohe tagasi ei teeni).
Tundub, et liigutakse selles suunas, et ehitatakse järjest väiksema ostujõuga inimestele, kinnisvara järjest odavam.Tugifunktsioonid tekivad arenduste juurde hiljem. Näiteks Rootsis rajatakse esmaltühistranspordiühendus ning siis kohalik struktuur. Eestis lubavad aga regulatsioonidenne hoonestuse rajada.
Kvaliteetne väliruum tõstab piirkonna kvaliteeti. Praegu on keeruline aeg kõigil. Maa hinnad on kõrged, kuid ehitatakse vaesemale ostjale, seega teeb arendaja kõigis võimalikes kohtades kärped. Siin ei pruugigi olla asi selles, et arendaja ei soovi panustada väliruumi.
Liiga suured maatükid on arendustes. 1500 m2 on liiga suured eramumaad. Liiga palju maad raisatakse selle alla. Bussipeatus liiga kaugel, inimesed elavad liiga hõredalt. Pole vajagi bussi sest liiga hõre piirkond.
Illustreeriv pilt Vahi piirkonna detailplaneeringu põhijoonisest Allikas: Tartu Valla koduleht > planeeringud (DP_2007_18)
Intervjuu arendajaga 1:
Meie ei saa ühistranspordi osas kaasa rääkida, kohalik omavalitsus paneb selle käima. Meie puhul näiteks käivad bussid kõikides arendustes. Samuti on väga hea idee rattaringlus, selle parklad asuvad Vahil Coopi, Selveri ja ERM-i juures.
Noored on keskkonnasäästlikumad, mõtlevad sellele teemale rohkem, rattaid kasutatakse. Autosid kasutatakse samuti aga neile on oluline ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasolu. Parkimiskohti suurel korteril kaks, väiksemal üks, kuid oleme liikumas vähemate autodega tuleviku suunas. Näeme seda sellest, et kunagi ei jää parkimiskohti puudu.
Tartu rattaringluse kaart Allikas: https://ratas.tartu.ee/map
Intervjuu arendajaga 2:
Omavalitsus tegeleb ühistranspordiga ühendamisega. Kui inimesed kolivad Tartust välja, siis juba peaksid eeldama, et autoga tuleb liikuda.